Eestis on vähest ja suurt oskust nõudvate töökohtade esindajate soolised palgalõhed teiste EL-i riikidega võrreldes kõrged. Masinaoperaatorite, müügiesindajate ja materjali üle arvet pidavate töötajate seas on meestel sarnase staažiga naistest oluliselt kõgemad palgad. Sama ebavõrdsus kehtib ka suuremat oskust nõudvates ametialades, nagu näiteks loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistide või abispetsialistide ja juhtide puhul. Kuni 10-aastase tööstaažiga meestel ja naistel on suhteliselt võrdsed töötasud, pärast mida erinevus suureneb.
Suurim mõõdetud sooline palgalõhe on suurt oskust nõudvate loodus- ja tehnikateaduse abispetsialistide ametikohtades, kus mehed teenivad naistest 40% rohkem kui kummalgi on 6 kuni 10 aastat töökogemust. Palgaerinevused on märkimisväärsed ka mitte-abi teadusspetsialistide seas. Märgatavaim lõhe asub 23 protsendiga kuni 5-aastase tööstaažiga töötajate seas Vähest oskust nõudvate ametikohtade seas teenivad kõikde staažigruppide seas mees-müügiesindajad vastassoost keskmiselt 21% rohkem palka. Palgalõhe eksisteerib ka masinaoperaatorite ja materjali üle arvet pidavate töötajate seas.
Äri- ja haldusabispetsialistide töötasud on peaaegu võrdsed. Kuni 5-aastase tööstaažiga mehed teenivad naistest vaid 2% enam ning 6-10-aastase tööstaaži puhul suureneb erinevus 6 protsendini. Ärispetsialistide seas kõigub palgaerinevus 6% (kuni 5 aastat tööstaaži ) ja 21% (11-20 aastat tööstaaži) vahel meeste kasuks. Mitte üheski tööstaaži grupis pole mõõdetud naiste suuremaid töötasusid.
Kust tuleb sooline palgalõhe?
Sooline palgalõhe on määratletud ebavõrdse palgana võrdse väärtusega töö eest, mis on sooritatud samade oskuste ja kvalifikatsioonidega. See palgalõhe tuleneb soolist kihistumist väljendavatest suhtumistest ja toimimisviisidest. Need suhtumised ja toimimisviisid süvendavad meeste ja naiste olemasolevaid ebavõrdseid arenemisvõimalusi, kui ka õigustamatut tasustamist ametialaste gruppide ja erialade seas. Pange tähele, et alljärgnevalt välja toodud soolised palgalõhed kirjeldavad vaid vaatluse all olevaid ameti- ja erialasid.
Tabel 1. Suurte ametialaste rühmade sooline palgalõhe tööstaaži alusel Eestis
| Ametiala | Pidev tööstaaž | Mees | Naine | Sooline palgalõhe |
| Mediaan br-palk €/t | Mediaan br-palk €/t | Erinevuse % | ||
| Seadme- ja masinaoperaatorid | 0-5 | 3.52 | 2.89 | 17.90% |
| 6-10 | 3.79 | 3.04 | 19.79% | |
| 11-20 | 4.38 | 3.13 | 28.54% | |
| Rohkem kui 20 | 4.29 | 3.35 | 21.91% | |
| Äri- ja haldusabispetsialistid | 0-5 | 4.47 | 4.39 | 1.79% |
| 6-10 | 5.14 | 4.84 | 5.84% | |
| 11-20 | 5.62 | 4.92 | 12.46% | |
| Rohkem kui 20 | 5.56 | 4.88 | 12.23% | |
| Müügiesindajad | 0-5 | 3.44 | 2.69 | 21.80% |
| 6-10 | 3.41 | 2.78 | 18.48% | |
| 11-20 | 3.57 | 2.84 | 20.45% | |
| Rohkem kui 20 | 3.63 | 2.8 | 22.87% | |
| Äri- ja haldusspetsialistid | 0-5 | 5.19 | 4.88 | 5.97% |
| 6-10 | 5.97 | 5.59 | 6.37% | |
| 11-20 | 7.92 | 6.24 | 21.21% | |
| Rohkem kui 20 | 7.48 | 6.35 | 15.11% | |
| Inimestele isiklikke teenuseid osutavad isikud | 0-5 | 3.27 | 2.32 | 29.05% |
| 6-10 | 3.38 | 2.72 | 19.53% | |
| 11-20 | 3.56 | 2.83 | 20.51% | |
| Rohkem kui 20 | 3.7 | 3.06 | 17.30% | |
| Loodus- ja tehnikateaduste abispetsialistid | 0-5 | 6.5 | 4.03 | 38.00% |
| 6-10 | 6.97 | 4.2 | 39.74% | |
| 11-20 | 7.23 | 4.54 | 37.21% | |
| Rohkem kui 20 | 7.72 | 4.76 | 38.34% | |
| Andmete ja materjali üle arvet pidavad töötajad | 0-5 | 4 | 3.51 | 12.25% |
| 6-10 | 4.64 | 3.62 | 21.98% | |
| 11-20 | 5.83 | 4.06 | 30.36% | |
| Rohkem kui 20 | 6.11 | 4.28 | 29.95% | |
| Loodus- ja tehnikateaduste spetsialistid | 0-5 | 5.53 | 4.24 | 23.33% |
| 6-10 | 5.76 | 5.23 | 9.20% | |
| 11-20 | 6.54 | 5.59 | 14.53% | |
| Rohkem kui 20 | 7.54 | 6.15 | 18.44% | |
| Juhid | 0-5 | 4.85 | 3.5 | 27.84% |
| 6-10 | 6.45 | 4.95 | 23.26% | |
| 11-20 | 7.48 | 5.74 | 23.26% | |
| Rohkem kui 20 | 7.83 | 6.36 | 18.77% |
Allikas: EU SILC 2013 andmestik
Sooline palgalõhe saadi soospetsiifilisi mediaalseid brutopalku omavahel võrreldes ja tulemuseks saadava erinevuse meeste mediaanpalgaga jagades. Kõikidel tabelisolevatel ametialastel gruppidel on vähemalt 10 mõõtmist nii mees- kui naisküsitletute seas.
Mis on WITA Soolise Palgalõhe projekt?
Innovaatiliste Tööriistadega Soolise Palgalõhe Vastu - WITA GPG (jaanuar 2015 - detsember 2016) eesmärk on teha oluline jõupingutus suurte ja püsivate sooliste palgalõhede vähendamiseks. See on tehtud võimalikuks Euroopa Komisjoni PROGRESS programmi tegutsemisloa nr. 4000004929 poolt. Üks tegevusi on võrrelda meeste ja naiste palkasid ametialaste gruppide tasemel ja teha need andmed avalikuks publitseerimise kaudu kõikide 28 EL-i liikmesriigi ja Türgi riiklikel WageIndicator veebisaitidel, kui ka pressiteadete kaudu levitamise teel.