Soolised palgalõhed ei piirne üksnes palkadega. Seda valgustab hiljutine pioneeruuring, mis viidi läbi 27-s EL-liikmesriigis. Kuluhüvitised, aastased lisatasud, preemiad, kindlustus- ja pensioniplaanid näitavad üle kogu EL-i samuti soolisi erinevusi ning kõige sagedamini soosivad need mehi. Siiski, kõikides riikides osalevad nendes plaanides ka tööhõivega naised, kolmandiku osas isegi sagedamini kui mehed. Seetõttu näib, et naistöötajate suurenenud teadlikkus ja enda maksmapanevus läbirääkimiste ajal võib töötasu soolisi lõhesid teisestes töötingimustes vähendada.
Ajavahemikus jaanuar 2014 kuni juuli 2016 koguti onlain WageIndicator palgaküsitluse kaudu, kuhu panustasid oma andmetega üle poole miljoni töötaja, piisavalt andmeid 24-s riigis 27-st. See uuring on esimene, mis keskendub spetsiifiliselt töötasu lõhedele teiseste töötingimuste valdkonnas.
Kuluhüvitised
Kuluhüvitised on võrdlemisi levinud nähtus. Ainult 6-s riigis teatavad kuluhüvitise saamisest vähem kui 10% töötajatest . 12-s riigis jäävad protsendid 10 ja 20% vahele. Ühtedes teistes 3-s riigis jäävad tulemused 20 ja 30% vahele ja 2-s riigis 30 ja 40% vahele. Belgia teatab üle 40 protsendisest katvusest. Kuid siiski on soolised lõhed arvestatavad. 19-s riigis teatavad mehed sagedamini kuluhüvitiste saamisest kui naised, ülejäänud 5-s riigis kehtib vastupidine. Riikides, kus mehed teatavad sagedamini kuluhüvitistest jääb sooline lõhe 1 ja 8 protsendi vahele. Riikides, kus kuluhüvitiste saamisest teatavad sagedamini naised jääb sooline lõhe ligi 0-i ja 4 protsendi vahele.
Aastased lisatasud
24 riigi puhul 27-st oli piisavas ulatuses andmeid, et tuua esile arvestatavad soolised erinevused preemiate osas. 18 riiki soosivad mehi: soolised erinevused kõiguvad 0-lähedase ja 6 protsent-punkti vahel. 6-s riigis, mis soosivad naisi jääb erinevusvahemik 1 ja 7 protsentpunkti vahele, välja arvatud Eesti, kus 30% naistest, võrdluses 7% protsendiga meestest, teatavad aastaste preemiate saamisest.
Kasumiskeemides osalemine erineb laialt üle 22 riigi, mille jaoks andmetest piisas. Väikseimad soolõhed (umbes 1%) on Taanis, Ungaris, Iirimaal, Itaalias ja Rootsis. Belgia (11%) ja Ühendkuningriik (12%) esindavad suurimaid lõhesid. Aga kasumiskeemides osalemise sooerinevused on meeste poole kaldu kõikides riikides, välja arvatud Poola, kus naiste näitajad kasumiskeemides osalemise osas on pisut suuremad kui meestel.
Seda liini hoidvalt soosivad soolõhed sooduskupongide allahindluste või natuuras maksete puhul enamasti mehi, st 17-s riigist 22-st , mille kohta oli piisavalt andmeid. Siinkohal oli 10 protsentpunktiga suurim palgalõhe Ühendkuningriigis. Ainult viies riigis said naised sooduskuponge, allahindlusi ja makseid natuuras sagedamini kui mehed, jäädes Austria 0-lähedase ja Soome 8 protsentpunkti vahele.
Pensioni- ja kindlustusplaanid
Tööandja panustamise alusel pensioni- või kindlustsplaanidesse näitas analüüs taaskord sisukaid soolõhesid, mis enamasti soosivad mehi. Nii on 15 riigi puhul 24-st, mille puhul oli piisavalt andmeid. Selles grupis kõiguvad erinevused 1-st Soomes kuni 20 protsentpunktini Maltas. 9 riigi puhul soosivad erinevused aga naisi, varieerudes 0-lähedase Kreekas ja 27 protsentpunkti vahel Eestis. 16-nes riigis 24-st soosib kindlustuslõhe mehi nii, et sooerinevus kõigub 0-lähedasest Kreekas kuni 16 protsentpunktini Maltas. 8-s riigis soosivad erinevused aga naisi, alates 0-lähedasest Rumeenias kuni 24 protsentpunktini Eestis.
Mis on WITA Soolise Palgalõhe projekt?
Innovaatiliste Tööriistadega Soolise Palgalõhe Vastu - WITA GPG (jaanuar 2015 - detsember 2016) eesmärk on teha oluline jõupingutus suurte ja püsivate sooliste palgalõhede vähendamiseks. See on tehtud võimalikuks Euroopa Komisjoni PROGRESS programmi tegutsemisloa nr. 4000004929 poolt. Üks tegevusi on võrrelda meeste ja naiste palkasid ametialaste gruppide tasemel ja teha need andmed avalikuks publitseerimise kaudu kõikide 28 EL-i liikmesriigi ja Türgi riiklikel WageIndicator veebisaitidel, kui ka pressiteadete kaudu levitamise teel.